MIS SAI HAIGET ?
Esitlust saab kasutada 3-4 aastaste laste kõnearenduses teemade: kehaosad, tervis all: Mängus õpivad lapsed nimetama kehaosasid, tajuma emotsioone (kurvastab-rõõmustab) ja neid oma hääles kajastama, Annab koostööd kõne ja liigutuste koordinatsioonile. Õpetab tajuma nina-suu hingamise rütmi (puhumisel). |
|
LEIA MÄNGUASI
Mäng on mõeldud 3-4 aastastele lastele. Laps õpib kasutama kaassõnu: taga, all ja sisseütlevat käänet sõnades potti-kotti-korvi. Mäng arendab häälduslikult sarnaste sõnade eristamise oskust. Mängu käigus on võimalik hinnata lapse suhtlusvalmidust, väljendusoskuset, sõnavara ja hääldust. |
|
TULE MINUGA, MÄNGIMA HEI !
Kõne- ja liigutuste koordinatsiooni järgiv mäng. Esitlust saab kasutada 3-4 aastaste laste juures kõnearenduslikul eesmärgil. Vanemate laste grupis on suurem osakaal art. apar. harjutuste sooritamise võimalustel: - Suu pildi juures teeb laps talle teada suu harjutuse. Mängu saab rakendada grupitunnis. Esitluse lisas on kehaosade pildid väljaprintimiseks, ringmänguna mängimiseks |
|
NEEGRIPOISS PEN-PEN
Teema lõunamaa loomad juures käsitletava mängu jaoks on materjal võetud raamatust E. Kalamees “Kus mu pöial ?” . Mängus on sõrmemäng ühendatud hääldusharjutustega. Mängu käigus õpib laps tundma lõunamaa loomade nimetusi, õpib reguleerima pildi liikumise järgi oma kõnetempot, annab ülevaate mängija mälust. (Millised loomad lõhkusid Pen-Pen´i maja ?) |
|
EESTI RAHVUSSÜMBOLID
Käemängude ja suumotoorika arendamise käigus saab laps teadmisi oma kodumaa kohta. Õpib ütlema Eesti rahvussümboolikaga seotud üldnimetusi – lipp, lill, kivi, kala, puu ja üksiknimetusi suitsupääsuke, rukkilill |
|
KEVADKUUL
Kõnerütmi ja liigutuste koordinatsiooni järgiv mäng. Esitlus on koostatud Monika Pulleritsu lastelaulu "Viis väikest varblast" ainetel. Mängu käigus kinnistub loendamise oskus. Laps tuletab meelde Eesti metsades kasvavate puude nimetusi, oskab kasutada omastavat käändet. Võimalik kasutada R-hääliku automatismide kujundamisel |
|